Apteek1 Apteek 1 Tervise asjatundja
Apteek1
est eng fin rus  
 
SuuremaksVäiksemaks

Mida peaks sisaldama kodune esmaabikapp?

 

Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest. Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes. Kui on tegemist tõsise terviserikkega, siis peaks pöördumaarsti poole, kes määrab vajaliku ravi.

Koduse apteegi sisu kohta annab nõu Apteek1 kliendiprogrammis osaleva Sikupilli apteegi juhataja Linda Neostus.
  • Marlisidemed. Neid on saadaval erinevates laiustes, on olemas elastseid ja tavalisest marlist sidemed.
  • Erineva suurusega plaastrid. On võimalus osta erineva suurusega plaastrite komplekt või lõigatav plaastririba. Kindlasti soovitan eraldi osta mõned Mepore suuremad plaastrid suuremate haavade jaoks.
  • Haavatampoonid. Need on steriilsest marlist haavale asetatavad tampoonid.
  • Haavapuhastusvahend. Selle muretsemisel peaks silmas pidama, kas vahend haaval kipitab ning kas seda tohib kasutada lahtisel haaval. On valida tavalise lahuse ja pihustiga pudeli vahel. Vesinikperoksiidi peaks säilitama külmkapis mitte toatemperatuuril.
  • Külmageel või külmaaerosool. Sobib kasutada kõikide nihestuste, nikastuste ja rebestuste korral, samuti lihasvalude puhul ning treeningu järgselt lihaste lõõgastamiseks.
  • Kummikindad peaksid olema kindlasti nii koduses esmaabikapis kui ka reisil olles käepärast.
  • Termomeeter, kas tavaline või elektrooniline.
  • Kõrvatilgad ja pipett. Tavaliselt hakkavad lapsed kõrvavalu kurtma ikka hilisõhtul kui apteegid suletud.
  • Allergia vastu on apteegi käsimüügis einevate toimeainetega tablette ja siirupit. Silmas peaks pidama ravimi annuseid ja patsiendi vanust. Allergiavastased ravimid ei ravi allergiat, vaid leevendavad selle sümptomeid.
  • Söetabletid. Need on universaalsed nii lastele kui ka täiskasvanutele erinevate mürgistuste ja kõhulahtisuse korral. Söetablette võiks kodus olla mitu lehte, sest korraga peaks üks inimene sisse võtma 7-8 tabletti.
  • Nohutabletid või siirup on väga hea vahend kinnise ja/või tilkuva nina korral, kuna need teevad nina lahti ja pärsivad nohusekreedi tilkumist.
  • Dekspantenooli sisaldav salv või pihusti on asendamatu ja hädapärane põletuste korral, samuti võib seda kasutada kergemate kriimustuste ja marrastuste korral.
  • Valuvaigistid ja palaviku alandajad. Käsimüügis on peamiselt tuntud paratsetamool, ibuprofeen ja atsetüülsalitsüülhape. Paratsetamooli sisaldavaid tablette, siirupit või küünlaid sobib kasutada lastel ja täiskasvanutel palaviku alandajana ja valuvaigistina. Atsetüülsalitsüülhape, mis on tuntud aspiriini toimeainena, ei sobi lastele kasutamiseks ning sobib täiskasvanutele palaviku alandajaks kui paratsetamool ei sobi. Ibuprofeen on peamiselt kasutusel valuvaigistina mitte palaviku alandajana (kuigi aitab ka palaviku vastu). Et leida oma perele sobiv ravim, võiks nõu küsida apteekri käest. Vajadusel võib ju olulise info tabletikarbi peale kirja panna (mille vastu, kui palju, kellele).
  • Külmetusvastane kuum jook või tabletid, väikelastele siirup on algava külmetushaiguse korral väga tõhusad ravimid. Erinevatel tootjatel on erinevate tugevustega ja erinevate toimeainetega tooteid. Samuti on eraldi külmetustee ka lastele alates kuuendast eluaastast.
  • Rahustavad südametilgad või palderjani tabletid: ei või iial teada, millal ebameeldiv uudis või õnnetus meie rahu rikub.
Ära põlata ei tohiks ka mett, ravimtaimi nagu kummel, salvei, islandi samblik ja pärnaõied. Kodus võiks olla ka hea une tee, mida pärast pingelist tööpäeva juua.

Kindlasti on veel palju muudki, mida erinevates kodudes vaja võib minna, kuid seda otsustab juba igaüks ise. Soovitan teil julgesti apteegis nõu küsida!